reede, 15. mai 2020

Nädal XV - Eetika ja IT

Sellenädalase postituse teemaks on niisiis Eetika ja IT. Minu silmis võib siin koosluses IT olla või mitte olla, aga eetika peab olema. IT annab vaid täiendava mõõtme eetika valitsusalale, kuid sisult jääb see muutumatuks.
Siinkohal võib näiteks tuua Eesti avaliku teenistuse eetikakoodeksi. See sisaldab 20 punkti, millest iga ametnik peab juhinduma. Mulle meeldib, et selles on lühidalt ja selgelt kokku võetud kõik oluline, ilma ilustava sõnavahuta. Samuti kinnitab antud koodeks minu väidet, et koodeksisse kirjapandust peab juhinduma olenemata sellest, kas tegutsetakse "IRL" või küberruumis.

Avaliku teenistuse eetikakoodeks:

  1. Ametnik on kodanik rahva teenistuses.
  2. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.
  3. Ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet.
  4. Avalikku võimu tohib kasutada ainult avalikes huvides.
  5. Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel.
  6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus.
  7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus.
  8. Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka ebapopulaarsete otsuste tegemiseks.
  9. Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike osavõtu poole võimu teostamisest.
  10. Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele.
  11. Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu.
  12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest.
  13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.
  14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult.
  15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides.
  16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu.
  17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis.
  18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik.
  19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses.
  20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule.

reede, 8. mai 2020

Nädal XIV - Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala teemaks on andmeturve, ehk Kevin Mitnicki välja öeldud kombinatsioon, millest see koosneb: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Õppematerjalis on välja toodud ka iva, et andmeturve ei ole nende kolme komponendi summa vaid korrutis, ehk kui üks neist on esindatud nõrgemalt kui teised, siis olgu ülejäänud osad kasvõi ideaalsed, on kokkuvõttes süsteem ikkagi kaitseta.

Oma pikast kogemusest kasutajatoe ja hooldustehnikuna julgen väita, et peamine turvarisk lähtub "tihendist" tooli ja klavitatuuri (või misiganes muu sisendi) vahel. Mida aeg edasi, seda väiksemaks muutub halvasti disainitud tehnoloogia ja reeglite puudulikkuse osakaal turvaintsidentides. Inimene seevastu on endiselt laisk, mugav ja ignorantne. Võimalik, et asjaolu, et kõike üha enam püütakse automatiseerida ja vaikimisi turvata, muudab kasutaja veelgi laisemaks ja mugavamaks. Mingil määral aitab selle vastu pidev koolitamine, selgitamine, reeglite korduv meelde tuletamine ja hirmutavate näidete toomine. Paraku (mõne ettevõtte äri eduks) on see aga lõppematu võitlus, sest inimese laiskus on piiritu. Siin on ehk kohane viidata termodünaamika teisele seadusele, mille kohaselt täiendava energia panustamiseta saab entroopia süsteemis ainult kasvada.

reede, 1. mai 2020

Nädal XIII - Teistmoodi IT

Seekordseks teemaks on tugilahendused ebatavalistele arvutikasutajatele. Niisuguseid lahendusi on olemas nii tasulisi kui juba ka tasuta versioonidena. Samuti on nende diapasoon väga lai, alustades kõnesüntesaatoritest ja ekraanisuurendajatest kuni näiteks punktkirja ekraani ja printerini.

Kõige innovaatilisemaks tugilahenduseks pean süsteemi, mida kasutas suhtlemiseks Stephen Hawking. Süsteemi loojaks oli David Mason ettevõttest Cambridge Adaptive Communication.
Hawking kirjeldas süsteemi nii: tema ratastooli külge on kinnitatud arvuti, millel jookseb prograam nimega Equalizer. Tema ees oleva ekraani ülaosas liigub kursor, mida saab peatada tema käes oleva lülitiga. Sedasi saab ta valida ekraani allosas olevaid sõnu. Kui vajalik lause on kokku pandud, saab selle saata kõnesüntesaatorisse. Kõnesüntesaatoriks on eraldi Speech Plus poolt loodud rakendus.

Ka oma loenguid ja raamatuid koos neis sisalduvate valemite ja skeemidega kirjutas ta samamoodi. Loengute kohta ütles ta, et kirjutab need eelnevalt valmis ning loengus saadab siis lause haaval vajalikul hetkel kõnesüntesaatorisse.

Tehnoloogia areng võimaldas uuemates lahendustes kasutada lülitamiseks tema põselihast ning kiiremaks tekst sisestamiseks mobiiltelefonidest tuttavat lahendust, kus eelneva sõnavara ja sagedamini kautatavate väljendite analüüsiga püütakse ennustada sistestatavaid sõnu ning pakkuda neid välja juba sisestatud märgijadade jätkuks. Iduettevõtte SwiftKey rakendus kasvatas sel viisil Hawkingi kõne kiiruse kahekordseks võrreldes varasemaga.

Tulevikus peaks olema võimalik teksti sisestada ka siis, kui enam ükski lihas ei suuda liikuda. Samuti on tehtud juba suuri edusamme ajulainete kasutamisel arvutite juhtimiseks.


https://www.youtube.com/watch?v=UErbwiJH1dI
https://www.youtube.com/watch?v=OTmPw4iy0hk

neljapäev, 2. aprill 2020

Nädal IX - IT juhtimine ja riskihaldus


Käesoleva nädala ülesandeks on kirjedalda kahte IT-juhti, kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi (juht, suhtleja, juhendaja, õpetaja, arengumootor, ülemus).

Esimeseks IT-juhiks valisin Kim Stevensoni, kes on hetkel NetApp'i juhatuse aseesimees(?) ja ettevõtte peadirektor. Varem on ta töötanud tehnoloogiaettevõtetes Intel, Lenovo ja IBM. Tema näol on selgelt tegemist arengumootori-tüüpi juhiga. Kuhu iganes teda juhtima kutsutakse on märksõnadeks innovatsioon, muutused, ettevõtte viimine uude ajastusse. 

Teiseks IT-juhiks on sisuliselt Eesti Vabariigi IT-juht Siim Sikkut. Tegelik ametinimetus on tal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler. Tema näol on tegemist juhi (leader) tüüpi IT-juhiga. Tal on selge visioon, kuhu tahab jõuda ning mida selleks tegema peab, et sinna jõuda. Ta on sihikindel ja suurepärase kaasamisvõimega. Mul on olnud õnne temaga koos töötada ja näha ning õppida, kuidas üks õige juht tegutseb.



Kasutatud materjalid:
https://www.linkedin.com/in/kim-stevenson-14089273/
https://blog.netapp.com/kim-stevenson-svp-fdsbu
https://et.wikipedia.org/wiki/Siim_Sikkut

reede, 27. märts 2020

Nädal VIII - IT proff...?


Tänases Eestis ei ole IT profil ühte kindlat profiili. Sõltuvalt suunitlusest võib see olla üsna erinev. Näiteks tarkvara arendusega tegeleva ja riistvara hooldusega leiba teeniva IT profi võimed, oskused ja iseloomuomadused ei pea üldiselt olema samasugused. Parima ülevaate sellest, mida tänapäeva IT profilt oodatakse, saab töökuulutuste portaalides IT ametikohtadele kandideerijatele esitatavaid nõudeid lugedes.

DevOps insenerilt oodatakse näiteks vähemalt 2 aasta pikkust varasemat töökogemust tarkvaraarenduses, praktilist kogemust DevOps insenerina, pilevekeskkondadega töötamise kogemust, omanikutunnet, tahet ennast arendada ja kogutud teadmisi kolleegidega jagada, suurepärast inglisekeele oskust ning suhtlemisoskust, koostöövõimet.

 IT toe spetsialistilt oodatakse kõrgharidust arvutiteaduste valdkonnas, vähemalt 3 aasta pikkust varasemat töökogemust sarnasel ametikohal, kogemusi pika rea keskkondade ja raamistikega töötamisel (nt. Jira, Confluence, Unify, Slack, O365, ITIL, Zoom), töökogemust raahvusvahelises ettevõttes, kogemsut või sügavat huvi krüptoraha või plokiahela valdkonnas.

Lisaks spetsiifilistele oskustele ja varasemale töökogemusele eeldatakse tänapäeva IT profilt ka võimet näha "suuremat pilti", tulemsutele orienteeritud töösse suhtumist, väga head algatus- ja organiseerimisvõimet, pingetaluvust, kohusetundlikkust, võimet olla meeskonnamängija ning loomulikult ka varasemat projektijuhtimise kogemust.

Seega, kui varem piisas ehk arendajana oskusest "puusalt koodi pritsida" ning samas ei pidanud olema eriline suhtleja, siis moodsamatela aegadel on õige IT proff eelkõige müügimees ja "vana kala". Muud oskused on boonuseks.

reede, 20. märts 2020

Nädal VII - Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus


Sellenädalasest lugemismaterjalist sain lõpuks teada, et on olemas kaks peamist tarkvara litsentseerimisesuunda: copyright ja copyleft. Copyright piirab jäigalt tarkvaraga ümber käimise õigusi, muutmine või levitamine ei ole lubatud. Paiguti on litsentsitingimused muutunud niivõrd keeruliseks, et nende järgimine käib tavakasutajale üle jõu. Heaks näiteks võib tuua Microsofti SQL serverilitsentsid, mille puhul on parima, ettevõttele kõige sobilikuma litsentsipaketi soteamiseks vaja konsulteerida selleks spetsialiseerunud teenusepakkujatega.Olen isegi niisuguses ettevõttes töötanud, kes sellsit teenust pakkus.
Copyleft peaks olema siis copyrighti vastand, ehk lubatud on nii tarkvara muutmine kui levitamine. Siiski ei ole kõik nii lihtne kui esmapilgul võiks tunduda. Tegelikkuses jagunevad copylefti alla mahtuvad litsentisd oma ranguselt erinevatesse kategooriatesse:

1. Väga tugev copyleft (AGPL):Lähtekood peab olema avalik.

2. Tugev copyleft (GPL): Muudetud tarkvara "pärib" algse tarkvara litsentsi nõuded.

3. Nõrk copyleft (LGPL): Peamiselt sama tugeva copylefit nõuetega, kuid lubab erandeid.

4. Mitte-copyleft (Apache): Muudetud tarkvara võib levitada ka muude litsentside all. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et midagi luues võiarendades peab autor kaaluma, mis on tema eesmärk, millise sihtrühmani ta oma loominguga soovib jõuda, mida saavutada.

Tuntumad copyleft litsentiperekonna alla kuuluvad tooted:

Programmid:
7-zip
Mozilla Firefox
Open Office

Opsüsteemid:
Android
Linux

Preogrammeerimiskeeled:
PHP
Python

Serveritarkvara:
Joomla
Drupal

Sisutoodang:
Wikipedia
Project Gutenberg

teisipäev, 17. märts 2020

Nädal III - Uus meedia...?

Seekordse teemaga seostub mul muu põneva (ja pikka heietamist vääriva) hulgas aeg, kui veebilehed olid veel üsna staatilised ja "Yahoo!" ei olnud veel väga laialt tuntud. Ehk siis kuskil üheksakümnendate keskpaiku olin juba üsna vilunud "veebisurfar". Paraku, nagu öeldakse, ei ole pea prügikast ja külastatud saitide aadressid ei püsinud alati meeles (ja mida aeg edasi seda hullem). Seega huvipakkuvamate aadressid tuli ikka lemmikutesse salvestada ning et hiljem ka aru saaks ja meenuks, millega tegu, sai aeg-ajalt "feivoritside" puud läbi lapatud-süstematiseeritud.

Mingiks hetkeks, Favorits kausta arvutist arvutise ja vindilt vindile kopeerides, oli mu veebikataloogis lausa paartuhat linki. Vaevalt, et mul enamikku neist kunagi üle ühe korra vaja oleks läinud, kuid piisas ka teadmisest, et kui vaja, siis on see omast käest võtta. 

Lisaks veebikataloogile sai tol ajal ka terveid veebilehti alla laetud - mine tea kaua üks või teine sait üleval püsib. Praegusel ajal enam "kogu internetti" omale arvutisse laadida ei saa :)

Ühel hetkel aga, nagu paljude asjadega võib juhtuda, otsustas viimane kõvaketas ootamatult tiksuma hakata ning töölepingu lõpetada. Sinna kadus ka mu hoolega kogutud veebikataloog ja allalaetud kodulehed.

See kogemus õpetas edaspidi olulisematest asjadest regulaarselt varukoopiaid tegema.