Seekordseks teemaks on tugilahendused ebatavalistele arvutikasutajatele. Niisuguseid lahendusi on olemas nii tasulisi kui juba ka tasuta versioonidena. Samuti on nende diapasoon väga lai, alustades kõnesüntesaatoritest ja ekraanisuurendajatest kuni näiteks punktkirja ekraani ja printerini.
Kõige innovaatilisemaks tugilahenduseks pean süsteemi, mida kasutas suhtlemiseks Stephen Hawking. Süsteemi loojaks oli David Mason ettevõttest Cambridge Adaptive Communication.
Hawking kirjeldas süsteemi nii: tema ratastooli külge on kinnitatud arvuti, millel jookseb prograam nimega Equalizer. Tema ees oleva ekraani ülaosas liigub kursor, mida saab peatada tema käes oleva lülitiga. Sedasi saab ta valida ekraani allosas olevaid sõnu. Kui vajalik lause on kokku pandud, saab selle saata kõnesüntesaatorisse. Kõnesüntesaatoriks on eraldi Speech Plus poolt loodud rakendus.
Ka oma loenguid ja raamatuid koos neis sisalduvate valemite ja skeemidega kirjutas ta samamoodi. Loengute kohta ütles ta, et kirjutab need eelnevalt valmis ning loengus saadab siis lause haaval vajalikul hetkel kõnesüntesaatorisse.
Tehnoloogia areng võimaldas uuemates lahendustes kasutada lülitamiseks tema põselihast ning kiiremaks tekst sisestamiseks mobiiltelefonidest tuttavat lahendust, kus eelneva sõnavara ja sagedamini kautatavate väljendite analüüsiga püütakse ennustada sistestatavaid sõnu ning pakkuda neid välja juba sisestatud märgijadade jätkuks. Iduettevõtte SwiftKey rakendus kasvatas sel viisil Hawkingi kõne kiiruse kahekordseks võrreldes varasemaga.
Tulevikus peaks olema võimalik teksti sisestada ka siis, kui enam ükski lihas ei suuda liikuda. Samuti on tehtud juba suuri edusamme ajulainete kasutamisel arvutite juhtimiseks.
https://www.youtube.com/watch?v=UErbwiJH1dI
https://www.youtube.com/watch?v=OTmPw4iy0hk
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar