Nädal XV - Eetika ja IT

Sellenädalase postituse teemaks on niisiis Eetika ja IT. Minu silmis võib siin koosluses IT olla või mitte olla, aga eetika peab olema. IT annab vaid täiendava mõõtme eetika valitsusalale, kuid sisult jääb see muutumatuks.
Siinkohal võib näiteks tuua Eesti avaliku teenistuse eetikakoodeksi. See sisaldab 20 punkti, millest iga ametnik peab juhinduma. Mulle meeldib, et selles on lühidalt ja selgelt kokku võetud kõik oluline, ilma ilustava sõnavahuta. Samuti kinnitab antud koodeks minu väidet, et koodeksisse kirjapandust peab juhinduma olenemata sellest, kas tegutsetakse "IRL" või küberruumis.

Avaliku teenistuse eetikakoodeks:

1. Ametnik on kodanik rahva teenistuses.
2. Ametniku tegevuse aluseks on ametivandes sätestatud austus Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.
3. Ametnik järgib oma tegevuses kodanikelt mandaadi saanud poliitikute õiguspäraselt väljendatud tahet.
4. Avalikku võimu tohib kasutada ainult avalikes huvides.
5. Avaliku võimu teostamine toimub alati seaduse alusel.
6. Avaliku võimu teostamisega käib alati kaasas vastutus.
7. Avaliku võimu teostamine on reeglina avalik tegevus.
8. Ametnik peab avalikes huvides valmis olema ka ebapopulaarsete otsuste tegemiseks.
9. Avaliku võimu teostaja püüdleb võimalikult laia kodanike osavõtu poole võimu teostamisest.
10. Ametnik allutab oma tegevuses ametkondlikud huvid alati avalikele huvidele.
11. Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu.
12. Ametnik lähtub otsustamisel avalikest ja üldarusaadavatest kriteeriumidest.
13. Ametnik hoidub ka näiliku olukorra loomisest, mis võib seada kahtluse alla tema erapooletuse ja asjade käsitlemise objektiivsuse.
14. Ametnik peab tema kätte usaldatud varaga ümber käima säästlikult, otstarbekalt ja heaperemehelikult.
15. Ametnik kasutab ametikohustuste läbi teatavaks saanud informatsiooni ainult avalikes huvides.
16. Avaliku võimu teostajat iseloomustab ausus ning austus avalikkuse ja kaastöötaja vastu.
17. Ametnik on inimestega suheldes viisakas ja abivalmis.
18. Ametnik on väärikas, vastutustundlik ja kohusetundlik.
19. Ametnik kindlustab pideva enesetäiendamisega endast parima andmise avalikus teenistuses.
20. Ametnik aitab igati kaasa ülaltoodud põhimõtete levikule.

https://www.rahandusministeerium.ee/et/avaliku-teenistuse-eetikakoodeks

Nädal XIV - Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Selle nädala teemaks on andmeturve, ehk Kevin Mitnicki välja öeldud kombinatsioon, millest see koosneb: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Õppematerjalis on välja toodud ka iva, et andmeturve ei ole nende kolme komponendi summa vaid korrutis, ehk kui üks neist on esindatud nõrgemalt kui teised, siis olgu ülejäänud osad kasvõi ideaalsed, on kokkuvõttes süsteem ikkagi kaitseta.

Oma pikast kogemusest kasutajatoe ja hooldustehnikuna julgen väita, et peamine turvarisk lähtub "tihendist" tooli ja klavitatuuri (või misiganes muu sisendi) vahel. Mida aeg edasi, seda väiksemaks muutub halvasti disainitud tehnoloogia ja reeglite puudulikkuse osakaal turvaintsidentides. Inimene seevastu on endiselt laisk, mugav ja ignorantne. Võimalik, et asjaolu, et kõike üha enam püütakse automatiseerida ja vaikimisi turvata, muudab kasutaja veelgi laisemaks ja mugavamaks. Mingil määral aitab selle vastu pidev koolitamine, selgitamine, reeglite korduv meelde tuletamine ja hirmutavate näidete toomine. Paraku (mõne ettevõtte äri eduks) on see aga lõppematu võitlus, sest inimese laiskus on piiritu. Siin on ehk kohane viidata termodünaamika teisele seadusele, mille kohaselt täiendava energia panustamiseta saab entroopia süsteemis ainult kasvada.

Nädal XIII - Teistmoodi IT

Seekordseks teemaks on tugilahendused ebatavalistele arvutikasutajatele. Niisuguseid lahendusi on olemas nii tasulisi kui juba ka tasuta versioonidena. Samuti on nende diapasoon väga lai, alustades kõnesüntesaatoritest ja ekraanisuurendajatest kuni näiteks punktkirja ekraani ja printerini.

Kõige innovaatilisemaks tugilahenduseks pean süsteemi, mida kasutas suhtlemiseks Stephen Hawking. Süsteemi loojaks oli David Mason ettevõttest Cambridge Adaptive Communication.
Hawking kirjeldas süsteemi nii: tema ratastooli külge on kinnitatud arvuti, millel jookseb prograam nimega Equalizer. Tema ees oleva ekraani ülaosas liigub kursor, mida saab peatada tema käes oleva lülitiga. Sedasi saab ta valida ekraani allosas olevaid sõnu. Kui vajalik lause on kokku pandud, saab selle saata kõnesüntesaatorisse. Kõnesüntesaatoriks on eraldi Speech Plus poolt loodud rakendus.

Ka oma loenguid ja raamatuid koos neis sisalduvate valemite ja skeemidega kirjutas ta samamoodi. Loengute kohta ütles ta, et kirjutab need eelnevalt valmis ning loengus saadab siis lause haaval vajalikul hetkel kõnesüntesaatorisse.

Tehnoloogia areng võimaldas uuemates lahendustes kasutada lülitamiseks tema põselihast ning kiiremaks tekst sisestamiseks mobiiltelefonidest tuttavat lahendust, kus eelneva sõnavara ja sagedamini kautatavate väljendite analüüsiga püütakse ennustada sistestatavaid sõnu ning pakkuda neid välja juba sisestatud märgijadade jätkuks. Iduettevõtte SwiftKey rakendus kasvatas sel viisil Hawkingi kõne kiiruse kahekordseks võrreldes varasemaga.

Tulevikus peaks olema võimalik teksti sisestada ka siis, kui enam ükski lihas ei suuda liikuda. Samuti on tehtud juba suuri edusamme ajulainete kasutamisel arvutite juhtimiseks.


https://www.youtube.com/watch?v=UErbwiJH1dI
https://www.youtube.com/watch?v=OTmPw4iy0hk