Nädal VIII - IT proff...?

Tänases Eestis ei ole IT profil ühte kindlat profiili. Sõltuvalt suunitlusest võib see olla üsna erinev. Näiteks tarkvara arendusega tegeleva ja riistvara hooldusega leiba teeniva IT profi võimed, oskused ja iseloomuomadused ei pea üldiselt olema samasugused. Parima ülevaate sellest, mida tänapäeva IT profilt oodatakse, saab töökuulutuste portaalides IT ametikohtadele kandideerijatele esitatavaid nõudeid lugedes.

DevOps insenerilt oodatakse näiteks vähemalt 2 aasta pikkust varasemat töökogemust tarkvaraarenduses, praktilist kogemust DevOps insenerina, pilevekeskkondadega töötamise kogemust, omanikutunnet, tahet ennast arendada ja kogutud teadmisi kolleegidega jagada, suurepärast inglisekeele oskust ning suhtlemisoskust, koostöövõimet.

 IT toe spetsialistilt oodatakse kõrgharidust arvutiteaduste valdkonnas, vähemalt 3 aasta pikkust varasemat töökogemust sarnasel ametikohal, kogemusi pika rea keskkondade ja raamistikega töötamisel (nt. Jira, Confluence, Unify, Slack, O365, ITIL, Zoom), töökogemust raahvusvahelises ettevõttes, kogemsut või sügavat huvi krüptoraha või plokiahela valdkonnas.

Lisaks spetsiifilistele oskustele ja varasemale töökogemusele eeldatakse tänapäeva IT profilt ka võimet näha "suuremat pilti", tulemsutele orienteeritud töösse suhtumist, väga head algatus- ja organiseerimisvõimet, pingetaluvust, kohusetundlikkust, võimet olla meeskonnamängija ning loomulikult ka varasemat projektijuhtimise kogemust.

Seega, kui varem piisas ehk arendajana oskusest "puusalt koodi pritsida" ning samas ei pidanud olema eriline suhtleja, siis moodsamatela aegadel on õige IT proff eelkõige müügimees ja "vana kala". Muud oskused on boonuseks.

Nädal VII - Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Sellenädalasest lugemismaterjalist sain lõpuks teada, et on olemas kaks peamist tarkvara litsentseerimisesuunda: copyright ja copyleft. Copyright piirab jäigalt tarkvaraga ümber käimise õigusi, muutmine või levitamine ei ole lubatud. Paiguti on litsentsitingimused muutunud niivõrd keeruliseks, et nende järgimine käib tavakasutajale üle jõu. Heaks näiteks võib tuua Microsofti SQL serverilitsentsid, mille puhul on parima, ettevõttele kõige sobilikuma litsentsipaketi soteamiseks vaja konsulteerida selleks spetsialiseerunud teenusepakkujatega.Olen isegi niisuguses ettevõttes töötanud, kes sellsit teenust pakkus.
Copyleft peaks olema siis copyrighti vastand, ehk lubatud on nii tarkvara muutmine kui levitamine. Siiski ei ole kõik nii lihtne kui esmapilgul võiks tunduda. Tegelikkuses jagunevad copylefti alla mahtuvad litsentisd oma ranguselt erinevatesse kategooriatesse:

1. Väga tugev copyleft (AGPL):Lähtekood peab olema avalik.

2. Tugev copyleft (GPL): Muudetud tarkvara "pärib" algse tarkvara litsentsi nõuded.

3. Nõrk copyleft (LGPL): Peamiselt sama tugeva copylefit nõuetega, kuid lubab erandeid.

4. Mitte-copyleft (Apache): Muudetud tarkvara võib levitada ka muude litsentside all. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et midagi luues võiarendades peab autor kaaluma, mis on tema eesmärk, millise sihtrühmani ta oma loominguga soovib jõuda, mida saavutada.

Tuntumad copyleft litsentiperekonna alla kuuluvad tooted:

Programmid:
7-zip
Mozilla Firefox
Open Office

Opsüsteemid:
Android
Linux

Preogrammeerimiskeeled:
PHP
Python

Serveritarkvara:
Joomla
Drupal

Sisutoodang:
Wikipedia
Project Gutenberg

Nädal III - Uus meedia...?

Seekordse teemaga seostub mul muu põneva (ja pikka heietamist vääriva) hulgas aeg, kui veebilehed olid veel üsna staatilised ja "Yahoo!" ei olnud veel väga laialt tuntud. Ehk siis kuskil üheksakümnendate keskpaiku olin juba üsna vilunud "veebisurfar". Paraku, nagu öeldakse, ei ole pea prügikast ja külastatud saitide aadressid ei püsinud alati meeles (ja mida aeg edasi seda hullem). Seega huvipakkuvamate aadressid tuli ikka lemmikutesse salvestada ning et hiljem ka aru saaks ja meenuks, millega tegu, sai aeg-ajalt "feivoritside" puud läbi lapatud-süstematiseeritud.

Mingiks hetkeks, Favorits kausta arvutist arvutise ja vindilt vindile kopeerides, oli mu veebikataloogis lausa paartuhat linki. Vaevalt, et mul enamikku neist kunagi üle ühe korra vaja oleks läinud, kuid piisas ka teadmisest, et kui vaja, siis on see omast käest võtta. 

Lisaks veebikataloogile sai tol ajal ka terveid veebilehti alla laetud - mine tea kaua üks või teine sait üleval püsib. Praegusel ajal enam "kogu internetti" omale arvutisse laadida ei saa :)

Ühel hetkel aga, nagu paljude asjadega võib juhtuda, otsustas viimane kõvaketas ootamatult tiksuma hakata ning töölepingu lõpetada. Sinna kadus ka mu hoolega kogutud veebikataloog ja allalaetud kodulehed.

See kogemus õpetas edaspidi olulisematest asjadest regulaarselt varukoopiaid tegema.

Nädal II -Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Internet seostub enamikule meist ilmselt veebi, täpsemalt otsimootoreid vahendavate veebilehtedega. Tavakasutaja ei pruugigi teada, et on olemas veel palju erinevaid protokolle ja kanaleid, mis koos moodustavad tegeliku interneti.
Oma töös on olnud vaja lisaks hüperteksti edastusprotokollile tegeleda nii mitmegi muu andmetranspordi viisiga. Kaasa arvatud välisseadmele salestamine ja "päkataksoga" teise arvutisse teisaldamine :)

Minu esimene suurem "projekt" oli Win95 installika 1,4 megasteks arj-deks pakkimine ja floppidele salvestamine. Kokku sai neid 50 tükki ja imekombel õnnestus sel moel ka CD-seadmeta arvutisse uus op-süsteem installida ilma arvutikasti avamata.

Telnetiga puutusin kokku ajal, kui kaupluste kassasüsteemides oli kasutusel nn. POS-terminalid. Nenedega suhtlemiseks ja vajaliku tarkvara laadimiseks saigi kasutatud telnet-ühendust. Jututubades, mis samuti telenti peal jooksid, ma eriti kaua ei passinud, nenede uudsus või erilisus ammendas ennast üsna pea. Samas, paljude jaoks on selline suhtlusviis kuju muutes säilinud siiani.

Ajal, kui veebilehitsejad veel ftp-d ei toetanud, kuid faile üle interneti oli vaja liigutada, sai kasutatud mitmeid erinevaid spetsiaalseid rakendusi. Parima vahendina sellest ajast on mul meeles ftp alla- ja üleslaadimisvahend GetRight. Selle suur eelis paljude teiste ees oli võimalus faile alla laadida mitmest allikast korraga ning samuti allalaadimisi vajadusel peatada ning hiljem jätkata pooleli jääänud koha pealt ilma tõrgeteta.