reede, 20. märts 2020
Nädal VII - Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus
Sellenädalasest lugemismaterjalist sain lõpuks teada, et on olemas kaks peamist tarkvara litsentseerimisesuunda: copyright ja copyleft. Copyright piirab jäigalt tarkvaraga ümber käimise õigusi, muutmine või levitamine ei ole lubatud. Paiguti on litsentsitingimused muutunud niivõrd keeruliseks, et nende järgimine käib tavakasutajale üle jõu. Heaks näiteks võib tuua Microsofti SQL serverilitsentsid, mille puhul on parima, ettevõttele kõige sobilikuma litsentsipaketi soteamiseks vaja konsulteerida selleks spetsialiseerunud teenusepakkujatega.Olen isegi niisuguses ettevõttes töötanud, kes sellsit teenust pakkus.
Copyleft peaks olema siis copyrighti vastand, ehk lubatud on nii tarkvara muutmine kui levitamine. Siiski ei ole kõik nii lihtne kui esmapilgul võiks tunduda. Tegelikkuses jagunevad copylefti alla mahtuvad litsentisd oma ranguselt erinevatesse kategooriatesse:
1. Väga tugev copyleft (AGPL):Lähtekood peab olema avalik.
2. Tugev copyleft (GPL): Muudetud tarkvara "pärib" algse tarkvara litsentsi nõuded.
3. Nõrk copyleft (LGPL): Peamiselt sama tugeva copylefit nõuetega, kuid lubab erandeid.
4. Mitte-copyleft (Apache): Muudetud tarkvara võib levitada ka muude litsentside all.
Kokkuvõtteks võib öelda, et midagi luues võiarendades peab autor kaaluma, mis on tema eesmärk, millise sihtrühmani ta oma loominguga soovib jõuda, mida saavutada.
Tuntumad copyleft litsentiperekonna alla kuuluvad tooted:
Programmid:
7-zip
Mozilla Firefox
Open Office
Opsüsteemid:
Android
Linux
Preogrammeerimiskeeled:
PHP
Python
Serveritarkvara:
Joomla
Drupal
Sisutoodang:
Wikipedia
Project Gutenberg
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar